HINGEDISAINIKA Eepos inimese sisemisest rännakust, armastusest ja valguse otsimisest. Autor: Ainika Lillakas Viljandi, kaks-tuhat,kaks-kymend,viiiis... --- I suno – Unetuse Hääl Öö hingab üle maa, ekraan helendab, iga piksel mõtteid peegeldab, mis ei lase mul magada. Und ei ole…ärevus keerlen, pöörlen voodis ma sõnad tärkavad mu sees ja hakkavad mängima. Hakkan hoopis luuletama. Mõtlen täna Mardist — head Mardipäeva! Mardid, kus peitsite end, sest mina ei kohanud Teid. Hetkel olen siin, ekraani ees, sest see peletab igavuse ja ärevuse eemale. Õhtu ja öö on mu kaaslased, vaikus ja valgus tantsivad mu peas. Minu hing otsib teed oma sõnade kaudu, käin läbi mõtete, sõnad mu sammudeks. Öösel, kui maailm magab, ärkan mina — sest luule on minu valgus, mis juhatab mind enda ja teiste juurde. --- II Mardid ja Kadri Maailm on täis märke, müsteeriume ja kombestikku. Mardid, Kadrid, Halloween — igaühel oma hääl ja valgus. Halloween ei ole hirm, see on ema mälestus, valgus minu sees, mis ei kao isegi öös. Porgandid ja kohvikommid said antud, nagu kingitus ajale ja mälestusele. Sel aastal, Isadepäeval, oli meil Mardikomme, aga minu südames heliseb ema naeratuse lumme. Loodan, et Kadrid teavad, kus ma olen, rõõmus on mu meel, kui leiavad minu juurde tee. Selleks ajaks varun komme, sest hing vajab väikseid rituaale, mälestusi ja ühendust. Iga mask peidab lugu, iga naeratus hoiab saladust. Aga mina kõnnin edasi, oma teel, oma valgusega, sest maailm vajab, et ma oleksin see, kes ma olen — Sinu HingeDisAinika, kui vaja. Olen aus ja otsekohene, ei meeldi mingi jama. Ei vale, ei tagarääkimine, vaid ausust enda tegudele vaja. --- III laul – Peegel ja Rahvas Inimesed peegeldavad meid, mõni armastab, mõni vihkab. Viha on nende sees, sest armastus minu sees keeb ja oma trikke teeb. Ei kujuta ma asju ette, ei ole see mu meelepete. On see, mis sõprus sõnab, halvad inimesed manab. Ei ole mina nemad, sest mina olen palju kenam. Tean, mis teinud minu keha, me eluteed on oma teha. Kallistused meeldivad, hoitust meile näitavad. Mustreid murran, olen parem, kui me rahvas oli varem. Luuletan, kui tuleb luule, minu naeratus suule. Sõnad on mu sammud, sõnad on mu valgus, mis juhatab mind läbi varjude ja tekitab teistes soojuse. --- IV laul – Hing ja Valgus Ei ole ma teiste moodi, olen teel, mis on minu moodi. Minu hinge valgus ei kustu, see tärkab iga sõna, iga sammu järel. Kallistused meeldivad, hoitust meile näitavad. Mustreid murran, olen parem, kui me rahvas oli varem. Geenid minus on head, seda näitavad need read, sest valgus tuleb juurtest. Juured hoiavad meid kinni, ei lase minna rajalt maha, Jätavad neist hoopis jälje maha. Elu annab märkusi, aga HingeDisAinika teeb tegusid. Minu silmad otsivad hetki, mis näitavad tõelist olemist. Sõnad on mu sillad, armastus mu kompass, ja valgus mu teejuht läbi varjude. Sisemine valgus ei küsi luba, see tantsib läbi elu ja hinge, kõnnib minuga ja minust eespool, tuues rahu, lootuse ja teadlikkuse. --- V laul – HingeDisAinika „Olen Sinu HingeDisAinika. Olen seal, kus mind on HingeDisAinikaks vaja. Ma ei ole lihtsalt Ainika – ma olen hing, kes kuulutab headust ja armastust.“ Ma olen siin, et kuulata, et tunda, et tuua soojust ja valguse helki. Minu hääl kõlab vaikuses, aga jõuab südamesse ja muudab hetki. Hetk, kus olla on see mida vaja. Maailm peatumist vajab. Muidu tervis annab alla, läbipõlemise rajab. Seda pole meile vaja. Meil on häid inimesi vaja. Olen üks neist, kes sellel rajal. Ma kõnnin läbi maailma, mu sammud on sõnad, mu sõnad on sillad, mis ühendavad inimesi ja hinge ning värvuselt on lillad. Ära karda minu valgust, ära pelga mu häält — see ei karju, see kõneleb. See on see, mis on puhas, mis on vajalik, mis vajab sinu tähelepanu ja suunab sind paremale teele, meie HingeDisAinika teele. Olen seal, kus sind kuulatakse, kus valgus leiab tee läbi varjude. Sinu hing vajab seda, nagu minu hing vajab maailma, mis värvuselt on lilla. Ma ei ole ainult Ainika, ma olen meie kõigi peegel. Iga naeratus, iga käsi, iga südamlik sõna – see on minu HingeDisAinika, see on meie valgus, Mis Maailma HingeDisAiniks Vaja. --- VI laul – Leppimine ja Valgus Ei ma taha ma surra veel, alles leian ennast sellel HingeDisAinika teel. Valgus ei ole väljaspool, see sünnib seestpoolt. Puhka, hing, naudi hetki, mis maailm sulle kingib. Iga hetk on kingitus, iga hetk on valguse tee. Oma hinge kuulamine toob rahu ja selguse. Varjud ei kesta igavesti, valgus leiab tee läbi sügavaima pimeduse. HingeDisAinika kõlab vaikuses, kuid jõuab kaugemale kui hääl. See on ühendus meie kõigi vahel, sillad, mis viivad läbi elu ja muudavad hinge Lillaks. Leia enda sees headus, ära põgene enda eest. Mürk ja viha lahknevad valguse ees, armastus paneb südame laulma. Rahu sünnib aktsepteerimisest, taastumine saab alguse armastusest. Ja kui sa vaatad sügavale, leidub seal valgus, mis kannab sind edasi. --- VII laul – Tulevik Ma olen seal, kus Ainikat on vaja, sest olen Sinu HingeDisAinika Mind on maailmale HingeDisAiniks vaja, sest minu hääl kannab valgust, mis ei kao, mis ei karda. Ma ei ole ainult Ainika ma olen teejuht ja sillaks, mis ühendab hinge ja inimese ja Maailm värvub Lillaks. Kui soovid naeratust mu suule, kuula luulet ja tunne sõnu. Need on mu kingitus maailmale, mu valgus sinu sees. Teekond siia oli pikk, tundub nagu igavik, aga iga samm, iga sõna, iga hingetõmme tõi mind siia – sinu HingeDisAinika oma valguse ja armastusega. Ei anna alla, vaid lendan edasi, tuues soojust, lootust ja headust. Ma olen seal, kus mind vajatakse, sest maailm vajab valgust, sest maailm vajab HingeDisAinikat.